Eilne päev algas väga varakult. Kell 7:15 läksime Kristinaga ratast otsima. Vaatasime kõik sada kuuri läbi aga ei midagi. Saatsime ta bussi peale!
Sain residentsi ees kokku teiste plikadega. Järgmine jama: keegi oli Hanna ratta ümber keeranud nii, et Caitlini ratas oli piduritrossidega selle küljes sõlmes. Tegime team-worki ja saime ratta kätte. Hakkasime sõitma ja järgmine jama - Whitney ratta kumm oli tühi. Pidi bussiga järgi tulema.
Mina, Caitlin ja Helene sõitsime edasi. Tee peal on mingisugune teede ehitus ja järsku seisis meie ees poliiismän ja hakkas õiendama, et mida me õige endast mõtleme, "It's too dangerous to bike here!" Ja saime trahvi. Caitlin ütles, et oleme kõik Austraaliast ja me ei saa midagi aru. Oma heldest südamest saime 3 peale 20 eurot. THANK YOU MAN!
Kooli juures teisi oodates kohtusime ühe oma õppejõuga, kes näeb välja nagu LÕVI! :D Varsti tuli ka Whitney sinna ja selgus, et sai ratta kummi täis pumbatud ja tuli ka rattaga ning sai ka trahvi 2o eurot. Otsustasime nelja peale ära jagada - 10 eurot nägu! VERY NICE MORNING! :@
Kuskil hiiglasuures pargis oli meil koos hollandi tudengitega ühine introduction day! Läksin sinna eelarvamusega, et mulle ei meeldi seal ja ma ei viitsi midagi kaasa teha aga võta näpust! Sõin kõik oma halvad sõnad ise ära! :P
Alustasime sellega, et õppisime kuidas oma soovid ja unistused täide viia. Läbisime 12 sammu. Teema oli võibolla naguke diip, aga samas pani asjadele teise nurga alt mõtlema - EVERYTHING IS POSSIBLE! ..kõike ei pea üksinda tegema, maailmas on 6 000 000 inimest ja kellelgi on ikka samad soovid ja saab sind aidata :P
Kirjutasime, meisterdasime, joonistasime, rääkisime, tegime tööd gruppides. Üks grupitöö ülesanne oli seista ringis ja üksteisele komplimente teha - see kellele komplimente tehti, ei tohtinud reageerida. Lobamokk nagu ma olen, unustasin kohe ära fakti, et pean suu kinni hoidma ja hakkasin kohe vastu rääkima! Õnneks sain sõnasabast kinni ja muhelesin endaette! :D Aga see ülesanne tõstis natuke tuju - sweet, humorous, friendly, very open with other people, great outfit. Üks õppejõud ütles, et minu on niipalju erinevaid kultuure, et ta ei oska eluilmas arvata, kust ma pärit olen! :D
Järgmises ülesandes võtsime suurde ringi. 60 inimest pole sugugi lihtne ringi saada! Jamasime ikka päris tükk aega, küll ei saanud üks aru ja teine aru, et ringis seismine ei tähenda seda, et seisad teistest 5 sammu eespool! Võta üht ja viska teist, tõesti!
Lõvi mees õpetas laulu "Jungo, jungo, I'm singing in the rain!" Lisaks veel juurde igast sammud ja plaksud. See kujunes välja kordinatsiooni harjutuseks! :D
Mis mulle kõigerohkem siin meeldib, on see, et õppejõud ja muud tähtsad tegelased siin on väga vabameelsed! Mitte vasakule mõeldes, aga nad ei võta meid üldse kui õpilasi vaid nagu sõpru. Seda tõestab see tore direktor ja kunsti õppejõud, kes järgmises ülesandes lubas end saviga loopida! Sõnaotseses mõttes! Ülesande alguses saime igaüks tükki savi. Seejärel küsis mees, et kas keegi meist arvab, et tema DNAs on selline vinkel sees, mis käsib savi kätte võttes seda pigistada! Ma olin raudse "JAA!" vastusega ainuke. Sain ringi keskel oma 2 sekundit kuulsust tunda! :D
Seejärel pidime gruppides tegema savist mingi Creativity väljapaneku. Minu grupp tegi 5 saviviinerist 5 elemendi viineri, mille asetasime 2 monumendi vahele, mis meenutasid rasedat naist, näljas meest aga samas moodustasid kõik 5 elementi kokku - vesi, maa, tuul, tuli ja alkohol! Seejärel moodustasime iseendist number viie :D
Ühisele õhtusöögile ei viitsinud jääda! Sõitisin rattaga läbi vihma ja mõtlesin omi mõtteid.. Mõtlesin, et jube hea ikka, et te, kes te mu blogi loete annate vahest tagasisidet! See annab jõudu siin hakkama saada! :)
Koju jõudes mõtlesin, et lasen sõba silmale, aga EI! Meile saabus uus elanik. Hamed, Iraanist. OH ÕUDUST! See mees võib ju tark geenitehnoloog olla aga verbaalne kõhulahtisus on tal krooniline ja maailm koosneb ainult temast ja sellest jutust, mis tema räägib. Vaidlemisõigus, teine arvamus ei lähe arvesse! Nägime ikka tükk aega vaeva, et tema küüsist pääseda! :D LAngesime väga pikka vestlusesse usulistel teemadel - Iraan ja sealsed naised! ÕUDUS 25ndas astmes!
Tulin hetkeks oma tuppa ja 4 tundi und eelneval ööl andis tunda - silmad vajusid iseenesest kinni. Ärkasin selle peale, et Gina kutsus miitingule. Esimene korruse miiting, panime paika reeglid. Läks üsna tigedaks vaidluseks, kas osta ühine suhkur ja sool või mitte! Ausõna, ma olin juba ülelaua valmis rusikaga mõnele virutama!
Jutuks tuli ka TV. Kristina on NATURE PERSON. Küsis "Does anybody watches TV? If not, then we could through it away. I don't like to see this TV in this room!" Me vaatasime teda KÕIK üsna imestunud pilguga ja ühest suust nagu kassikoor vastasime "YES, WE DO WATCH IT!" Ja jutul lõpp! :P
Siin on ikka ulme loomaaed koos! :D Probleemid juba hüüavad tulles!
Õhtul pidin igasugu asju tegema aga ei suutnud. Pea oli muid mõtteid täis ja jamasin lennupiletitega - missioon JÕULUKS KOJU! Nüüd siis kindel,et 16.detsember võtab Lennart Meri mind vastu! ;)
Otsisin veel retsepti Regula sünnipäevakoogi jaoks (iseendale oskan teha aga siinsed kogused peab 10nega korrutama) ja läksin magama..lootes järgmine hommik varakult ärgata!!!!
Kalli -kalli Birgit kojuigatsuse vastu..
ReplyDeleteselle maailma rahvaarvu numbri kirjutamisel oled sa nullide lisamisega veidi kitsi olnud:)
ReplyDeleteaga muidu sul tundub jätkuvalt lahe elu olevat:D.
ahjaa, btw, ma eile rääkisin sinust:D. käisime Rusa ja veel mingi rahvaga koos napsutamas eile ja siis oli seltskonnas ka mingi Rakvere tüüp. Tüüp, kes oli meiega aastavahetusepeol Ageviidus:D ja siis niisama mainisime ka tüdrukut, kes sõitis Raasikule:):):)