EKSPERIMENT: LOGUDEGA 40KM ÕHTUSÖÖGINI! 11. PÄEV

Eile ei jõudnud kirjutada. Arvut jamas ja uni tikkus peale. Päeva süsteem on ikka väga paigast ära. Kas magan kaua kaua, või ärkan varakult ja voodisse lähen väga hilja. Tuleval nädalal katsetan „normaalse inimese režiimi!” J

Aga..eilne päev oli esimene üle pika aja, kus sain magada niikaua kui und jätkus. St ärkasin kell 14:00. Suur päev oli käes! Plaan katsetada, kas need romuralli rattad ka matka vastu peavad?!?! Kell 15:00 hakkasime teele sättima. 5 kanget – mina, Aleix, Regula, Felipe ja Krsistina. Võtsime piknikulina ja sööki-jooki kaasa. Pumpasime kumme ja kontrollisime sadu kordi, kas kõik asjad olemas. Jube jokutamine käis! 16:00 paiku saime alles liikuma. JEEBUS!

Küsisime ühe tädi käest teed. Lootsime, et ehk on shortcut aga ei.. Mis peamine, tädi soovis meile südamest edu! Mismõttes? Kas meil halvad rattad? Jube teekond? Jäi mõistatuseks..

Arnhemi saab läbi kesklinna. Kesklinna poole liikudes juhtus meil ratastega sada äpardust. Üks hullem kui teine ju. Mind ausalt huvitab, mis sajandist need pärit on? Käisime rattapoodides vigu likvideerimas.

Ilmaga vedas, järjekordselt! Ma avastasin, et viimasel ajal on ilmaga üldse head suhted. Koguaeg kui miski ettevõtmine on siis on ilus ilm! Kas mu inglid on üles ärganud? :D

Päike paistis, vihma tuli 2 piiska. Aga tuul oli jällegi mega tugev! Ületasime 10 silda ja igakord keset silda olles mõtlesin, et nüüd on kõik! Mu tund on tulnud ja ta viib mu minema..üle ääre! :O

Tee peal nägime igasuguseid loomi – hobuseid, lehmi, kanu, bambisid, lambaid. Tekkis tunne nagu oleks kodus! Nagu mujal maailmas neid loomi ei oleks, tobu! ;)
Nägime ka hiiglasuurt pirnikasvandust. Tahtsin pätti teha ja mõned kaasa haarata aga kaitsevall oli kaevatud ja teised ei olnud väga nõus. Aiaia!

Arnhemi  jõudsime me 3 korda. Eeslinn on nii suur, et 5 km peab sõitma enne kui keskusesse jõuad. Rõõmustasime 2l esimesel korral niipalju ära, et kesklinna jõudes oli nälg suurem kui muud emotisoonid! Marsruut kestis 2,5 h..Esialgu arvasime, et 1,5 h ja valmis aga ei! :P

Seiklesime linnas ringi ja otsisime kohta, kus Aleixi sõbraga kohtuda.  Mulle ja teistele meeldis see linn palju rohkem kui Nijmegen. Ilusam, puhtam , kodusem.

Lõpuks saime sõbraga kokku, kelle nimest ma ei saanud midagi aru, sest ma olin fokuseeritud sellele, et kui kutt rääkis, siis ta suu vahutas nagu oleks keegi Fairyt kurku kallanud.

Läksime kõik koos parki. Tahtsime pikniku lina jõe kalda peale asetada aga pardisitta olid kõik kohad täis. Viimane kord, Nijmegenis hobusesitaga olid halvad lood. Otsustasime seekord sellest hoiduda, pikk kodutee oli veel ees! ;)

Sõime, jõime, jutustasime.  Järsku hakkas hirmus külm. Utsitasin teisi tagant, pakkisime asjad ja hakkasime koduteed otsima. Olenemata, et Aleixi sõber elab selles linnas ei osanud ta meile väljapääsu näidata.. sõber kaart tuli appi võtta!

Kodutee kulges palju kiiremini kui tulek. Aga see on vist alati nii. Sain oma retro süsteemiga tulesid katsetada, õues läks päris kiiresti pimedaks.

Koju jõudsime 1,5 h pärast.. Olime ületerve keha lihtsalt niiiiiiiiiiiiiiii väsinud ja kannikad olid nagu muljutud ploomid. Trepist läksime üsna vaevaliselt üles! :D Aga oi me olime kangelased!

Õhtul rääkisin netis juttu ja tegin omi asju – koristasin toa ära.

Hilisöösel käisin veel 8ndal korrusel filmi vaatamas. „Monster’s ball!” Täiesti ajuvaba film! Film iseenesest oli inglise keeles aga subtiitrid hollandi keeles ja ma ei mõista, kes selle keele välja mõtles.. ebanormaalne!

Sellega oli sportlik päev lõppenud!