VIDEOPÄEVIK 1.PÄEV

Welkom Nederland!

No nii no nii no niii, olen ka nüüd popp ja noortepärane Magaljash, kes avastab enda väinasid ja mere taguseid :)!

Nagu alati jätsin ka selle ettevõtmise tegemised viimasele minutile ja kui aus olla, siis nüüd juba siin olles tuleb veel meelde asju, mida OLEKS pidanud juba varem tegema/ uurima. Kuna ma polnud end mitte üldse ette valmistanud olid ka viimasel nädalal kodus tujud ja emotsioonid segamini nagu pudru ja kapsad. Pole tegelikult siiamaani kohale jõudnud, et ma ei tulnud siia mõneks päevaks, nädalaks tulpe korjama, puukotasid proovima või ainult kanepikoogi retsepti avastama ;)!

Kui Tallinna lennujaamas Maku, Mammu ja Mari maha jätsin ilma suurema seebiooperita, siis lennukis oli küll kurb. Otustasin magama jääda – nii külm ja kõhe oli!

Esimesed pildid Hollandist olid lennukiaknast paistev manner tammi, tuulikute ja meeletult suurte põlldudega, mille vahel kuivenduskraavid. Vastu päikest peegeldav vesi ja maa moodustasid nagu õudusfilmist hiiglasuure ämblikuvõrgu. Kui muidu olin suht negatiivne tuleku ja siin oleku kohta, siis sel hetkel oli avastamisrõõm suur. Vett sellel maal ikka jätkub – selle asemel, et Eesti ja Venemaa gaasitorudega võitlevad võiks nad siit Hollandist mõned torud veega Aafrikasse viia :).

Lennuk maandus ilusti, lennujaamas pagasi sain kätte pärast 5 km jalutuskäiku eskalaatorlintidel seiklemist. Ikka pööraselt suur lennujaam on see Schipoli. Ma ei tea kuhu need inimesed kõik lähevad koguaeg, kes siis kodu valvab?? Lintidel jalutades paistis päike silma ja avastasin, end endaette naeratamas. Pagas käes, asusin rongijaama otsima, aga kae imet erandlitult paberipeal olevale kirjeldusele oli see rongijaam lennujaamaga sama katuse all.

Lennuk maanud 8.10 kohaliku järgi, rong oleks pidanud väljuma kell 9:00. Jõudsin jaama alale umbes 9.35 ja mõtlesin, et jõuan ilusti rongile, aga oh ei! Leidsin piletimasinad kohe üles, neid oli seal igas variandis, küll maksa müntides või maksa igast poppide kaartidega aga sulas maksta ei saanud. Siis tuli esimest korda närv sisse, jalutasin oma megapagasiga seal edasi tagasi nagu peata kana lugesin igast silte, mis mitte midagi ei öelnud. Vaatasin kella, 9.50 ja ma ei olnud ikka leidnud varianti kuidas sulaga maksta, sest 18 euromünti mul ei olnud ja kohvikutädid ei soovinud neiv väga vahetada. Imelik, Eestis tahavad küll aint sentidest lahti saada.. :)

Olin juba aru kaotamas ja valmis koju tagasi tulema, kui järsku küsis keegi abi piletimasina kasutamisel. Kuid kahjuks oli iiri noormehel sama probleem, mis minul. Ei ole välismaist kaarti ja münte ka pole..jooksime siis nagu kaks tuulepead seal rongijaamas ringi, otsisime infolauda. Ühest saadeti teise, teisest kolmanda ja lõpuks sain pileti! Kella 9:00 rongist olin juba maha jäänud, pileti sain 9:14 peale. Siis tekkis küsimus, et milliselt platvormilt see rong küll läheb, jooksin jälle nagu segane ringi, lõpuks kuskilt kirbukirjast leidsin, et platvormid 1-2, aga keegi ei öelnud kummalt platvormilt välju rong Nijmegeni. Ühtegi silti mitte kuskil ei ole, pileti peal pole ka midagi kirjas - jooksin ühelt platvormilt teisele..edasi tagasi, üles alla. Lõpuks tuli miski rong ette, hüppasin peale..lootsin, et ehk läheb õnneks!

Rongis hakkasin mõtlema, et „mis siis kui” ma tulin valele rongile, kuhu ma lähen, mis siis saab kui kontroll tuleb?? Ja 5 minuti pärast oligi lõpp peatus Amsterdam Centraal. Sõitsin valele poole! Astusin rongilt maha, tammusin edasi tagasi jälle, otsisin mingisugustki informatsiooni..Rongiaja tebelitest ei saanud ma midagi aru. Ühesõnaga ma olin hullumas, aga maha istuda ja nutma hakata ei olnud aega, mis siis kui magan veel järgmise rongi ka maha!?!?!? KRÄPP! :@

Lõpuks otsisin järgmise infopunkti üles ja seekord tegin neile ristküsitlust, et ma jumala ees jälle kuskile valesse kohta ei põrutaks. Sain pileti ja läksin platvorm nr 5-le Nijmegeni rongi ootama. Too pilti väljuma 9:52 aga kell 10:52 polnud rongi veel ees. Läksin jälle närvi! Aga vaatasin, et ma pole ainuke, kes närvis ja ootasin.

Rongis olles kontrollisin 5 korda vähemalt, et kas olen ikka õiges rongis – rongis olev tabloo näitab ainult lõpp peatuse nime, vahepealseid nagu meie „vähearenenud” riigis näitab, seal ei näidata. Lõpuks kõlas kõlaritest hollandi keelne jutt, kus kuulsin ka Nijmegeni nime ja kell näitas ka juba, et peaksin kohale jõudma hakkama..

Rongist maha astudes tabas järgmine paanika! MIS NÜÜD SAAB? Otsisin üles Albert Heijn’i kohvikupoe, kus pidin esialgu Annekesega kohtuma aga kuna ma jõudsin tund aega hiljem, siis teda seal ju polnud.. Otsustasin, et söön enne miskit kui talle helistan, ehk olen siis julgem :).

Otsisin mingisuguse piruka – „Ah togo kroketbroodje” - , mis maitses VÄGA imelikult, mul pole õrna aimugi, MIS koeraliha seal sees oli. Aga nälg oli suur ja ajurakud vajasid kütust :D!

Helistasin Annekesele ja selgitasin olukorda ning 15 min pärast pidime kohtuma ja mu lõpp punkti toimetama. Sel ajal piilusin kohalikke. Ei saa arugi, et välismaal olen, sest paksud ja peenikesed, suured ja väiksed, ilusad ja koledad, rikkad ja vaesed, moodsad ja mitte moodsad on siin samasugused nagu kodus. See oli positiivne, ehk sulandun paremini :))!

Anneke on sõbralik tudeng samast koolist, kes elab rongijaama lähedal ja käis terve päeva edasi tagasi uustulnukaid takso peale saatmas, sh mina. Meil oli veits aega ja võtsime kohvikust veel värskendava apelsini mahla ja saime jutu peale geipoisist müüjaga. Väga lõbus sell oli ja kuuldes, kust pärit olen, siis hakkas küsima Laulupeo ja Eurovisiooni kohta. Ilmselgelt meeldib talle Gloria’t järgi teha.. Anneke selgitas, et kohalikud on väga otsekohesed ja uudishimulikud. Sobib mulle!

Mahlad joodud, läksime rongijaamast välja ja päikese peegeldusest sirasid vastu jalgratta mered. Ma pole elusees niiiiiii palju jalgrattaid näinud. Hullumaja puhvet! Anneke ütles, et see pole veel kõik, maa all pidavat neid selles laenutuses veel olema!

Natukese ajapärast olin juba taksos ja ilmselgelt mitte põlishollandlasest juhiga tekkis piinlik vaikus. Mõtlesin siis, et kui ma Eestis ka taksojuhtidega ei räägi, ju siis ei pea siin ka aga samas salaja panustasin nende loomulikult uudishimule ja nagu nõiväel tuligi esimene küsimus – „Where are you from?” , viskasin veel pirni ka vahele, et kas ta teab, kus Eesti asub? Alguses lõi kõhklema aga siis kui ütled hollandi keeles Estland, siis saavad kohe aruJ POSITIIVNE! Nali seisnes aga selles, et (ma räägin seda igale välismaallasele vist) ütlen, et „some people think that Estonia is a sandwich! ..ja niimoodi me siis jutustasime see 15 minutit kuni Vossenveldi/ üliõpilaskoju jõudsime. Selle aja sees sain juba Interneti lehekülje, kust saab odavalt rattaid osta.

Uue kodu ees ootas mind Mark! Saime kohe hea jutu peale ja viskasime nalja – teatas, et siin ka teine Birgit ja ta ei saanud üldse aru, et kuidas saab üks inimene 2 korda tulla. Mark on majavanem, kes on igavene üliõpilane ja näeb välja nagu smurf J. Kohe ukse all näitas ära võtme, mis avab siin majas kõik uksed peale teiste tubade. Ma ei usu! J Postkast, lift, tuba, köök, elutuba,WC, pesuruum, kardinad, padi jne – tal on enda süsteem, mis järjekorras ta asju selgitab. Ma olin vahepeal juba kärsitu ja tahtsin igast asju veel teada, aga süsteem on süsteem. Jäin ootama, kas saan kõik vastused! :)

P.S. Kirjatuvidele

Birgit Vene

Vossendijk 153

6534 TN Nijmegen

The Netherlands

Uurisin homse ja ülehomse programmi kohta ja sain järgmise neti lehekülje, kust saab vaadata ilma 5 minutilise täpsusega – siis saab otsustada, kas poodi või mitte, hakkab sadama või mitte! Ja sain ka student cardi, millega hakkan oma uut kodulinna, mis taksojuhi jutu järgi on Hollandi kõige vanem linn.

Nüüd istun oma toas, mille uks keerati lukku pärast eelmise elaniku lahkumist aasta tagasi ja keerati lahti alles nüüd. Seda on ilmselgelt näha – ämblikuvõrgud, vanad kardinad, sentimeetise tolmuga riiulid.

Üritan endale neti sisse häkkida ja siis asju veits paigutada ja õhtul supermarketisse ;)

..Jee! Margus aitas neti tööle ja ma käisin juba kõrvaltoas targutamas, kuidas saab, ainult et tsipa läks aega, sest tüdrukul oli teine programm. Aga ikkagi! :)

Nüüd olen juba asju paigutanud ja asja hubasemaks loonud, muidu tuba nagu haiglapalat. Nägin ka naabreid – 1 tüdruk Saksamaalt, 1 Hispaaniast ja 1 poiss ka Hispaaniast. Siiamaani kõik sõbralikud ja tunduvad toredad!

Sooon lähen poodi ja vaatan, kas eksin uuesti ära või ei! :O

Hirmus kurb on ikka olla, kui tegevust on siis on Hästi! Ma loodan Kadri, et su väide peab paika,et 3 päeva pärast on parem! :( Mulle selline „gripp” ei meeldi üldse..

Oih, ma pean vist ikka raamatut kirjutama hakkama kui nii edasi läheb..

Homseni