Saturday, August 29, 2009

JALGRATAS MU SÕBER 4.PÄEV


Esimene nädalavahetus Nijmegenis. Laupäevane päev. Tavalisest laupäevast väga erinev. Sarnaneb rohkem filmiest pärit või ideaalse perekonna päevaga, võrreldes sellega, kuidas oma laupäevasid kodus veetsin. Harjumatu! Aga huvitav. Väsitav. Möödus kiirelt. ??!??
Eile ei tahtnud Une-Mati mulle mitte külla tulla. Läksin teki alla kohaliku aja järgi alles kell 4:00. Hommikul tahtsin vara ärgata, et jooksma minna aga Une-Mati magas sisse ja unustas ära minna. Kella 10:00 äratus lükkus poolteist tundi edasi. Äratuskell ei ole mitte minu sober. Alati vajutan valesid nuppe ja kunagi ei ärata ta mind mitu korda, nagu põhikooli aegu emme käis nagu paha unenägu 5 korda ütlemas “Birgit, ärka üles!” :D
Ärgates sõin, jõin meie korruse ainukesest suurest kruusist kohvi ja õnneks oligi kahtlases pakis piim! ;) Muidu on siin ainult nuku kruusid. Nii pisikesed, et ühe lonksuga on tass tühi! Selle suure omastasin. Endale! Kõrvale magustoiduks lugesin 2 korda läbi infovoldiku Mexican Flu kohta ja jätsin meelde kõik tunnused ja faktid hoidumisest ja ravist.
Hiljem rääkisin netis Ginaga, kelle boifrend uuris netist mu jaoks jalgrattaid. Ma ei saa ise ju hollandi keelest aru, VEEL! :D Ja leidismegi ühe. Leppisime kokku, et kell 17:00 olen mehel maja ees ja diil saab teoks!
Märkamatult sai kell juba 14:00. Hommikul sadas vihma aga päevapoole hakkas päike paistma. Seega otsustasin jookma minna. Pidin ju tegelikult hommikul poistega minema aga nad läksid liiga vara.
 Maja taga olema kanaliga jookseb paralleelselt rada.
Jooksin, jooksin. Sain üle silla teisele poole kanalit ja mõtlesin, et jooksen niikaua kuni saan teiselt poolt üle tulla ja tagasi. Aga tee oli lõpmatu. MITTE KUSKILT üle ei saanud. Ei andnud ikka alla ja jooksin edasi..ikka ei midagi. Lõpuks mõtlesin, et ei hakka üksinda siin hulkuma ja jooksin tagasi. PÄRIS MÕNUS OLI! Võhma veel jätkub, 1,5 tundi pole vaikse sörgiga probleem. Ei tea, kas see hea või halb. Millise mõõdupuuga mõõtma peab?? :P
Kiire dušš, koputus Aleix uksele ja seadsime rehvid MINU jalgratta poole. Rattaga on mõnus sõita. Aga mulle ei mahu pähe, et siin on jalgratturitel ka mingidki õigused liiklemiseks. Mitte nagu kodus, et autojuhid pistavad oma suured rusikad aknast välja kui rattur neile teepeale jääb!:D Ma ikka mitu korda andsin lahkelt autodele teed, nemad aga viibutasid mulle, et „Mine, mine..” USKUMATU!
Ratta saime kätte tsipa kesklinnast väljas asuvast rajoonist. Minu vana ja päevi näinud roostes sõbrake seisis maja ees. Kuigi Aleix pole kõige parem kaardi lugeja maailmas, jõudsime kohale. Lõpuks võtsin juhtimise endal kätte.
Panin rattale kohe silma peale! Sain ta endale 50 euro eest. Päris hea diil! Arvestades fakti, et teised on maksnud kõik 70 eurot ja peale. Mu rattal on kõik varustus olemas – tuled, helkurid, pidurid, porilaud, pakiraam, millele monteerin korvi külge, sest ees on tuli. Ja mis kõige põhilisem. MU SÕBRAL ON 3 KÄIKU!! ;)
Esmaspäeval pean ainult rattalukud ja värvi ostma. Pimp my ride saab teoks! Tahaks minginsugust eriti nasty värviga ta üle värvida ja mõned lillekesed peale maalida ja lipsukesed külge panna. Muidu on väga ilmetu. Roostet peab ka tsipa lihvima. :D Mul pole kunagi vist ratta üle nii hea meel olnud, kui täna selle sara üle oli. Ma ei tea miks?
Tagasitulek oli ikka paras seiklus. 2 inimest ja 3 ratast. Ma küll ütlesin Aleixile, et minu KRÄPP, las ma ise vean teist ratast aga ta lubas mul oma uue rattaga harjuda. Naljakas!
Käisime veel linnapeal kaarutamas ja otsisime rattapoodi, mis avatud oleks – mul oli lukke vaja ja tal lampi. Siin nädalavahetuset poed väga ei tööta. Pühapäeviti üldse mitte ja laupäeval suletakse enamus poode kell 18:00. See on normaalne! Mitte nagu meil. Tööloomad! Ühesõnaga varustus jäi täna ostmata. Peab esmaspäevani ootama.
2 minutit enne 18:00 jõudsin õnneks telefoni poodi ja ostsin lõpuks endale kohaliku numbrikaardi.
Lebara mobile. Sobib nii kohalikuks kui rahvusvaheliseks suhtlemiseks. VÄIDETAVALT kõige odavam variant. Kõned 0,5 eurot ja sõnumid 0,06 eurot. Minu Hollandi number: +31626288950
Käisime veel kohalikust poest läbi. Ostsime kraami homseks pannkoogi õhtuks. Teen oma special retsepti järgi neile pannkooke. Nad ei pidavat ise oskama teha! :O
Lisaks ostis Aleix tonni puuvilju. Ta korrutas sada korda, et ta sööb palju puuvilju. Sain selles alles siis aru kui 3 ratta kõik võimalikud konksud olid puuvilju täis kilekottidega vooderdatud. NICE! :D
Kodus valmistasime ette varem kokkulepitud ühiseks õhtusöögiks. Hakkisime salatit, panime liha sulama, lõikusime gabatšokki jne..
Õhtusöök toimus 8ndal korrusel, sest neil on terrass. Pidime seal sööma. Mina, Whitney ja Aleix valmistasime õhtusööki seni kuni teised õlut jõid. Terve köök oli rahvast täis. Pidime nagu kitsas tunnelis üksteisest mööduma. 
Söödud, joodud, jutustatud. Läksime terrassile. Sealt sai ka üles katusele. Päris hirmus keerdtrepp läks sinna. Olin kõige 20ne sõrmega selle küljes kinni. Mulle ikka ei meeldi sellised asjad!
Tsillisime üleval katusel. Ülevatl oli võimas vaade linnale. Täpselt nagu „Handover’is”- Ainult Jäägermeister mälukaotajaga oli puudu. Vaatasime hirmuga, kuidas eemal välk aina kasvas ja kasvas. Õnneks oli piksevarras otse meie kõrval. Arutasime kooli asju ja märkamatult oli kell juba 00:00 ning järsku tuli kõigil uni peale.
Läksime laiali ja leppisime Philipi, Aleixi ja Regulaga kokku, et homme kell 11:00 jälle jooksma. Poisid näitavad meile head jooksurada ning annavad täpse ülevaate distantsist ja muudest oludest.
Üleval korrusel olid mõned ingliskeelsed raamatud. Laenasin neid! Ja hakkangi nüüd lugema..
TAHAKS JUBA KOOLI MINNA! Teisipäeval on meil tutvustav osa. Kolmap kool alles 15:30. Huvitav, mis kellani see kestab?? Ja neljapäev reede on loengud sel nädalal 8:50 kuni 19:00. Ma ei suutnud TLÜ’s kella 10:00-16:00gi vastu pidada. DIO MIO! :D
“There are nine million bicycles in Beijing. That's a fact,..”
Mulle hakkab vist kohale jõudma, et ma ei saa niipea koju. Homme tahaks osta piletid “Jõuluks koju”! ;)
Ööd.

No comments:

Post a Comment